[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

sõna kuulama
1. kuuletuma, kellegi juttu arvestama (harilikult lapse kohta)
♦ cit „Laps kuulab sõna ja ei vaidle vastu,“ öeldi rangelt. E. Rängel
2. kellegi tahtele alluma, korralikult funktsioneerima
♦ cit Süda töötas hookaupa, reumahaiged jalad ei tahtnud enam sõna kuulata. H. Sergo